Anni hobilehekülg

Minu erinevate hobide pesapaik

Märkamisaeg ehk kuidas Annil kuus tundi pisarad voolamas hoida 20 august 2008

Filed under: Uncategorized — Anni @ 12:58 p.l.
Tags:

Eile, 19.08.2008 oli see päev, kui lauluväljakul sai kuus tundi järjest laulda. Toimus öölaulupidu. Kui sellest üritusest paar kud tagasi kuulsin, siis teadsin kohe, et sinna ma lähen. Nui neljaks aga lähen!

Kohale jõudsime umbes 20 minutit enne üheksat. Rahavast oli juba väga palju! Autosid oli väga palju! Õnneks saime siiski parkimiskoha üsnagi heasse kohta. Öösel koju sõites nägime, et viimased parkisid lausa kanali ääres. :O

Eks suure autodetulva tingis mingil määral ka see, et kohapeal õlut ei müüdud. Minul on selle üle vaid hea meel. Panin tähele, et peoplats oli kohe puhtam. Ei olnud vedelemas neid koledaid plastist õlletopse. Mingid müügiputkad olid ka, kuid ma ei teagi mida seal müüdi. Tegime küll väikese tiiru enne algust, aga siis suurt ei näinud. Murumütse müüdi ja lastele vilkuvaid mänguasju.

10 enne üheksat seadsime end mäele istuma. Loomulikult olime istumisalused autosse unustanud ja Ivo pidi neile järgi minema. Hea oli, et läks!! Nende peal oli ikka väga hea ja soe terve õhtu istuda.

Kell sai 9. Suurelt ekraanilt laulukaare all näidati AKd. Esimese asjana uudis Kanteri võidust. Rahvas jubeldas. Uudis lauluväljakus toimuvast öölaulupeost. Rahvas juubeldas. Riigid vaatavad üle oma poliitika Venemaa suhtes. Rahvas juubeldas. Nüüd näitame teile Kerd Kanteri intervijuud. Rahvas juubeldas. Juba see kõik oli vägev ja tõi pisara silma!

Laulupidu oli jaotatud kuude ossa lähtudes Eesti ajaloost.
*aeg enne ärkamist
*esimene ärkamisaeg
*iseolemise aeg
*kaotatud aeg
*teine ärkamisaeg
*märkamisaeg

Kõigepealt kõlasid paar regilaulu. Metsatöll käristas oma kähedat häält. Hümn. Rahavas tõuseb vaikudes. Kõik laulavad. Koos. Ilus. Pisarad voolavad….Vaatan seda tohutut rahvahulka, mis mu ees mäe jalamil seisab. Seda sini-must-valget lippude- ja õhupallide merd. Lehvivad väiksemad ja suuremad lipud. Kungla rahvas pane inimesed kõva häälega kaasa laulma.

Kolmas ajajärk algas katketega filmist “Nimed Marmortahvlil”. Kõlab “Eesti lipp”. Rahvas tõused taas seisma. Taas see võimas ühislaulmine. “Tuljak” paneb noored me kõrval jalga keerutama. Veel mõned laulud.

Naljas osa algab taas püstiteistes. Kõlab “Mu isamaa on minu arm”. Taas vaatan inimmerd enda ees ja nii nii turvaline tunne tekib. Meid on palju! Me suudame kõike, kui vaid koos olla ja tahta. Ei pea vist kirjutama, et pisarad taas voolavad. “Saaremaa valss”, “Mustamäe valss”, “Pistoda laul”, “Põgene vaba laps” ja veel mõned laulud.

Algab viies osa. Kõigepealt mõned mulle mitte nii teada laulud. Peamiselt laulavad solistid laval. Keegi kaare kõrval on sidunud üksteise järgi mitu mitu õhupalli. See rodu kõrgub uhkelt taeva poole. Teine samas lähedal on pika paela otsa sidunud veidi teistsuguse kompositsiooni. Kõlab “Maa tuleb täita lastega” ja saab jälle uhkelt kaasa laulda. Selleks ajaks on hääl juba üsna kähedaks jäänud. “Juba linnukesed” paneb inimesed naerma. Taaskord kõik koos laulmas oodi kevadele. Omal suud naerul. Nii lahe! “Tere peresroika”. Lavale tuleb Tõnu Trubetsky ja laulab “Insener Garini Hüperboloidi”. Rahvas taas üürgab kaasa. Äkki sõidab kaare eest mööda rodu mootorrattureid suured riigilipud tuules lehvimas. Võimas!! Rahavas aaa-tab ja oo-tab.

Kõlab esimene Alo Mattiiseni lauludest – “Ei ole üksi ükski maa”. Enne veel peab president Ilves oma veidi käheda häälega kõne. Järg on paari viimase laulupeo laulu käes. “Homme”, “Ta lendab mesipuu poole”. NIi kaunis! Veel Mattiiseni laule. “Isamaa ilu hoieldes” – supervõimas! Pane tähele!!! hüüab rahvasumm ja lehvitab lippe! Vaatan taevasse kuu poole. Isegi tema on end täna ehtinud. Üle taeva voolab justkui ruuduline pilvevaip.

“Estlane olen ja eestlaseks jään” paneb pisarad taas pidurdamatult jooksma. Eestlane olla on uhke ja hää….. Tõesti on! Vahepeal seab end mu selja taga laulma üks dressides suurt lippu lehvitav noormees. Lavale tuleb Tõnis Mägi ja kõlavad “Koidu” esimesed akordid. “Ei ei ole nii!!!” hüüatab noormees minu selja tagas ning hakkab kõva ja kõlava häälega kaasa laulma. Kõik sõnad on tal peas. Mehe käes olev lipp, mida ta hoolega tuules lennutav on justkui katus mu kohal. Vaatan üle, laulan Nõul, ühisel jõul ning vaatan seda kolmevärvilist katust enda kohal. Turvaline, nii turvaline!! Taaskord jääb pilk pikemaks pidama rahvamerel enda kohal. Lipud lehvivad meeletult ja kõik laulavad. Rodu õhupalle on veninud veelgi pikemaks. Eelmainitud kaks pikka rodu on ühendatud. Ühisel jõul…… Sinised pallid on juba kõrgemal kui laulukaar. Aegajalt maaga pea paralleelselt hõljumas. Rodu on vähemalt laulukaare laiune. Vot mida suudab ühine jõud!

“Koit” lõppeb ja Tõnis Mägi lahkub lavalt. Korrata, korrata, korrata!! Ja laul kordubki. “Jeeee” hüüab noormees mu selja taga ning hakkab taas kõva häälega kaasa laulma. Ta käes olev lipp paitab kergelt ja siidiselt aegajalt mu pead. Laul lõppeb. “Nii, mina rohkem laule ei tea, mina lähen nüüd koju” teatab noormees, kerib oma lipu kokku ja lahkub.

Algab viimane osa. Esimene laul on “Mu isamaa armas”, mis taal toob hedimuspisarad põskedele. “Palve” ja siis tuleb lavale Jarek Kasar ehk Chalice. “Minu inimesed”. Seda laulu olen oodanud terve õhtu ja öö.

Kell on veidi 2 läbi. Lavale astub Gruusia koor ja laulab ühe laulu. “Tere Estonia” kostub lavalt mitu korda. Lenna Kuurmaa laulab paar laulu. Rahavas vajub vaikselt laiali. Lavale tuleb Liisi Koikson ja hüüab “Oodake, kuulake mind ka!”. Väike naerupahvak. Kuulame siis Liisi ka ära ning otsin oma õe, kes terve päeva kooriga laval on seisnud, üles. Väravatest välja suundudes kostab Koit Toome laul.

Laulupidu jätkub meil veel autos VIkerraadio vahendusel. Laulab Hannaliisa Uusmaa, Laura Põldvere. Kell hakkab kolm saama ja meie koju jõudma. Raadio vahendusel kõlab viimane laul – “Puu on puude kõrgune”. Laulu satel väljume autost, sulgeme õuevärava ja lõpuks ka auto.

See mõnus ja meelierutav õhtu ning öö on otsas. Olen väsinud, mu hääl on kähe, kuid ma ei kahtse sekundikski, et seal olin! Mitte iial!

Soovin vaid, et absoluutselt kõik eestlased oleks saanud seda tunned tunda ja selle kogemuse oma pagasisse lisada.

Kallis oled, isamaa!!

Advertisements
 

4 Responses to “Märkamisaeg ehk kuidas Annil kuus tundi pisarad voolamas hoida”

  1. printsess Says:

    See oli tõesti nii vägev üritus, et ma veel siiani toibun sealt saadud emotsioonidest! See ühtsustunne oli võimas ja tõesliselt uhke on olla eestlane:)

  2. katikas Says:

    Su tekst on nii siiras ja nii ilus… 🙂
    Mina vaatasin pidu telekast, aga muljed on ikkagi vägevad!

  3. Kuki Says:

    Mina vaatasin ka üritust kodus telekast ja emotsioonid olid ikka päris tugevad. Aga järgmisel päeval sinu üleskirjutust lugedes tundus, nagu oleksin ise ka kohapeal ära käinud. :-)Sa oskad nii hästi kirjutada, et omalgi tulevad seda lugedes pisarad silma!

  4. mermaid Says:

    Oehh, kui mõnusalt kirjutatud!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s