See album läks kingiks Väiksema ristiemale.

Tahtsin jõulude ajal meeles pidada Suurema ristiema. Valmistasin talle albumi, milles on ta ristitütre pildid sünnist kuni tänapäevani. Jäi ka natuke tühja ruumi, nii et soovi korral saab sinna uusi pilte veel juurde lisada.
Albumi nurgad lõikasin ilusaks augurauaga, õmblusteta albumi köitmist õppisin sügisel Viki juures.
Mõned väikesed 10x15cm märkmikud.
Esimene on katud puuvillase kangaga.
Kaks viimast on paberiga kaetud kaantega.
Umbes 1,5 nädalat tagasi käisin Viki juures töötubades. Supermõnus päev oli. Puhkus!!!
Selgeks sai õmblusteta albumi köitmine. Minu proovitöö tuli selline.
Lisaks veel ka karbi tegemine. Minu proovitöö. Põhja mõõdud 10x10cm.
Kodus tegin veel sellise. Lipp lipi peal tuli!
Pole head paberit kodus, aga soov meisterdada oli nii suur!
Selle mõõdud on u 10*15.
Olen seda kahte tehnikat juba ammu-ammu tahtnud osata! Super!!
Eile sain lõpuks endale uue märkmiku köita! Ma alati nii ootan, et vana täis saaks!
Kaanel kasutasin mulle saadetud kaarti.
Kunagine klassiõde palus endale pulmade jaoks külalisteraamatu köita. Raamat on A4 formaadis, kaetud struktuurse käsitööpaberiga. Pildilt ei tule efekt välja.
Jba mõnda aega tagasi valmis taas üks imeloom. Seekord sinine.

Oma koolituse jaoks tegin omale märkmiku.
Kaetud sametise tapeediga, peale kleebitud paberisse pandud kuivatatud lill (ma ei teagi kuidas seda nimetama pekas
).
Jääkidest tegin ühe pisikese märkmiku ka. Polnud südant neid lihtsalt ära visata.

Mõned asjad on jäänud üles panemata.
Album. Katteriie on tegelikult valge, kuid roosa papp jäi alt halvasti kumama.
See aasta proovisin mõned jõulukaardid teha pärlitega tikkides.
Ristitütrele ristimispäevaks.
Juba kolmandat aastat võtan osa Pereklubi jõululoosist. See aasta meisterdasin paki sisu ise (vb säraküünlad
). Kuna heal lapsel nüüd pakk käes, siis saan seda ka teistele näidata.
Kasutaisn Tiimarist ostetud scrapbookingu paberit.
Album:
CDplaadi kaaned. Selle õpetuse võtsin ühest selle aasta suvisest “Minu käsitööd” ajakirjast. Vist oli juuli oma. Aega nõudis natuke vinüülisarnase CD leidmine. Kahju on vaid sellest, et ilmselt kuna kattepaber oli üsna paks, siis kuivades tõmbas see end kaante keskelt liimist lahti ja jäi natue punni.
Juurde tegin veel kaardi.
Pakk säraküünlaid leidis samuti tee pakki.
Viimased kommentaarid