Struudel…vist… 11 oktoober 2009

Ma ei teagi, mis selle küpsetise nimi oli, mis me täna tegime.

Mees nägi ja maitses külas sellist asja ja tahtis kodus kateha. Vaja läks:

lehttainas

pitsakate

suitsujuust

juust

sibul

Pitsakatte praadisime sibulaga pannil läbi. Segasime selle kuubikuteks lõigatud suitsujuustuga. Lahttaigna rullisime veidi laiali ja katsime juustuviiludega (võib ka ntx riivitud juustuga), sinna peale laotasime pitsakatte-suitsujuustu segu ning rullisime taigna kokku. Lõikasin rulli pooleks, nii sai ahjupannile kaks parajat juppi. Küpsetasme rulle 200kraad juures 30 min.

Kokku tuli üks päris hea asjandus. Mida võis aga silmas pidada, et pitsakate ei oleks väga rasvane. Meil jäi justkui liialt rasvamaitse juurde. Takkajärgi mõtlesime, et ehk oleks olnud parem kasutada näiteks suitsusinki. Proovige ja andke teada, kuidas parem tuleb!

Pulditasku 16 september 2009

Umbes nädal tagasi andis kaasa sisse väikese tellimuse. Temale vaja pultidele ja saatekavale mingit hoidjat või taskut. Noh, olegm ausad – pulte sigineb aina juurde ja pidevalt on nad kadunud. Lasin kirja panna mõõdud ja asusin tööle. Selline see üllitis siis tuli.

Leidsin jupikese kangast, mis oli jäänud üle vahekaardinatest. Ideaalne!! Üleval ääres on bambusepulk tugevduseks, koti keskel sees ka. Aasad on tagant poolt trukiga kinnitatavad.

Sait täitsa kobe. Olen rahul!

Heegeldatud müts 8 september 2009

Heegeldasin sellise lihtsa mütsikese.

Album 1 september 2009

Otsustasin, et proovin ise ühe albumi kokku köita. Inspiratsioon pereklubist nagu ikka. Aitäh Kaisukas ( http://www.kaisukaru.pri.ee/Handicraft/juhendid/albumi-valmimine.html )Panen siia ka töökäigu lühidalt kirja. Ehk õnnestub mõni pilti ka juurde saada.

Albumisse panen pilte läbi aegade, endast siis. Skännin sisse ja siis prindin. Loodan, et kvaliteet väga kehv ei jää.

Kogu asja lõpetamine võtab ilmselt üsna kaua aega. Ei anta seda vaikset aega pisikeste kõrvalt eriti.

Alustatud on niipalju, et osad pildid on skännitud ja albumi kaaned kokku kleebitud. Aga algusest peale siis.

Muide, kui see album kenasti välja tuleb, siis tahaks Kaisa arengust, saavutustest ja piltidest ka ühe teha.

Kõige suurem töö oli välja mõelda mõõdud. Kokkuvõttes peaks albumi mõõdud tulema umbes 20×25cm. Pildiruumi on u 20×20cm, see lisa 5cm läheb köitmisribaks ja nö albumipaksendamise ribaks (et album pärast piltide lisamist lõõtsaks ei läheks, murran iga lehe köitmisriba ulatuses kaheks). Kaaned tulevad igast küljest u pool sentimeetrit suuremad. Lehtede arv on veel lahtine. Ma pole päris kindel mitu lehekülge mul vaja on.

Kleepisin PVA liimiga kokku kolm Räpina paberivabriku A4 mõõdus pappi (need värvilised). Valmis papi pistsin raskuse alla vajuma: papp ajalehe vahele ja kolme raske entsüklopeedia alla.

07.09

Tegin vahepeal ühe proovitöö. Lõikasin välja paberid albumi jaoks ja järgi jäänud äärtest tegin ühe väiksemat mõõtu kaustiku. Täitsa kobe tuli välja!

Annika suutis minu kõrval nokitsedes PVAliimi ära kulutada. Kleepis aga muudkui väikesi paberitükikesi ajalehe peale. Uus suur tuub ootab nüüd juba kulutamist! Nii tahaks jätkata, aga muudkui tuleb midagi vahele. Mitu mõtet mõlgub peas. Kallis kaasa andis mulle tänaveel ühe projekti teha. Kui oma õmblusmasina tagasi saan, asungi selle kallale.

18.10.

Häbiväärselt kauaks on see projekt seisma jäänud. Täna kasutasin mehe kodusolekut ära, pistsin väikse plika talle hoida ja otsustasin albumi lõpuks valmis teha.

Murdsin ära iga lehe servast 2,5cm. See jääb köitmisriba alla, teeb albumile paksust, et piltide lisamisel asi lõõtaks ei muutuks. Siin pildil näha.

Jäi küll väga ebaühtlane, aga anname esimese katsetuse andeks, eks?

Seejärel liimisin kaanetükid (vt Kaisuka blogist http://www.kaisukaru.pri.ee/fotoalbum/main.php?cmd=imageview&var1=isetehtud%2FAlbum%2Falbumikaaned.jpg ) pabeile. Mina seljatükki ei pannud, album ei ole nii paks. Praegu räägin sellest rohelisetriibulisest paberist.

Seejärel kleepisin peale kaanepaberi ja sellele riba pitsi.

Kaane sisekülje katsin ka paberiga.

Paberid ja kaaned pain omavahel kõvasti kokku paberiklambritega. Ma ei teagi, mis nende nimi on päriselt. Sellised, mille pead laiali vajutama ja siis paberid saab sinna vahele panna.

Kallis kaasa puuris ette augud. Õmblesin albumi kokku selle juhendi järgi siin: http://www.youtube.com/watch?v=UO-KYuC85sk&feature=related

Kõigepealt õmblesin albumi läbi valge jämeda heegelniidiga, seejärel põimisin läbi veel valge nahasarnase paela. Paelte otsa tulevad veel pärlid vm. Kuna neid hetkel kodus ei olnud, siis kasutasin ilme loomiseks niidikarbist leitud jullasid.  

Selline ta siis sai.

Mõned pisivead küll jäid ka, aga eks järgmine kord olen targem.

Nukuriided 20 Veebruar 2009

Mõne päeva jooksul valmis mul kaks komplekti:

Kombekas:

Lilla komplekt (müts, pluus, püksid ja papud):

Peaks end jälle käsile võtma… Viimased käsitöösaavutused 16 Veebruar 2009

Pildid asjadest:

Beebitüdruku tekike (kootud) – Annu rokid (triibulõngast) – Annu voodipesu

Beebitüdruku müts (kootud) – Beebitüdruku komplekt (kootud) – Beebitüdruku  kampsun (kootud)

Annu papud (heegeldatud) – Liise tekk (lapitehnika, õmmeldud)

Mõned kaardid taas 24 august 2008

Märkamisaeg ehk kuidas Annil kuus tundi pisarad voolamas hoida 20 august 2008

Eile, 19.08.2008 oli see päev, kui lauluväljakul sai kuus tundi järjest laulda. Toimus öölaulupidu. Kui sellest üritusest paar kud tagasi kuulsin, siis teadsin kohe, et sinna ma lähen. Nui neljaks aga lähen!

Kohale jõudsime umbes 20 minutit enne üheksat. Rahavast oli juba väga palju! Autosid oli väga palju! Õnneks saime siiski parkimiskoha üsnagi heasse kohta. Öösel koju sõites nägime, et viimased parkisid lausa kanali ääres. :O

Eks suure autodetulva tingis mingil määral ka see, et kohapeal õlut ei müüdud. Minul on selle üle vaid hea meel. Panin tähele, et peoplats oli kohe puhtam. Ei olnud vedelemas neid koledaid plastist õlletopse. Mingid müügiputkad olid ka, kuid ma ei teagi mida seal müüdi. Tegime küll väikese tiiru enne algust, aga siis suurt ei näinud. Murumütse müüdi ja lastele vilkuvaid mänguasju.

10 enne üheksat seadsime end mäele istuma. Loomulikult olime istumisalused autosse unustanud ja Ivo pidi neile järgi minema. Hea oli, et läks!! Nende peal oli ikka väga hea ja soe terve õhtu istuda.

Kell sai 9. Suurelt ekraanilt laulukaare all näidati AKd. Esimese asjana uudis Kanteri võidust. Rahvas jubeldas. Uudis lauluväljakus toimuvast öölaulupeost. Rahvas juubeldas. Riigid vaatavad üle oma poliitika Venemaa suhtes. Rahvas juubeldas. Nüüd näitame teile Kerd Kanteri intervijuud. Rahvas juubeldas. Juba see kõik oli vägev ja tõi pisara silma!

Laulupidu oli jaotatud kuude ossa lähtudes Eesti ajaloost.
*aeg enne ärkamist
*esimene ärkamisaeg
*iseolemise aeg
*kaotatud aeg
*teine ärkamisaeg
*märkamisaeg

Kõigepealt kõlasid paar regilaulu. Metsatöll käristas oma kähedat häält. Hümn. Rahavas tõuseb vaikudes. Kõik laulavad. Koos. Ilus. Pisarad voolavad….Vaatan seda tohutut rahvahulka, mis mu ees mäe jalamil seisab. Seda sini-must-valget lippude- ja õhupallide merd. Lehvivad väiksemad ja suuremad lipud. Kungla rahvas pane inimesed kõva häälega kaasa laulma.

Kolmas ajajärk algas katketega filmist “Nimed Marmortahvlil”. Kõlab “Eesti lipp”. Rahvas tõused taas seisma. Taas see võimas ühislaulmine. “Tuljak” paneb noored me kõrval jalga keerutama. Veel mõned laulud.

Naljas osa algab taas püstiteistes. Kõlab “Mu isamaa on minu arm”. Taas vaatan inimmerd enda ees ja nii nii turvaline tunne tekib. Meid on palju! Me suudame kõike, kui vaid koos olla ja tahta. Ei pea vist kirjutama, et pisarad taas voolavad. “Saaremaa valss”, “Mustamäe valss”, “Pistoda laul”, “Põgene vaba laps” ja veel mõned laulud.

Algab viies osa. Kõigepealt mõned mulle mitte nii teada laulud. Peamiselt laulavad solistid laval. Keegi kaare kõrval on sidunud üksteise järgi mitu mitu õhupalli. See rodu kõrgub uhkelt taeva poole. Teine samas lähedal on pika paela otsa sidunud veidi teistsuguse kompositsiooni. Kõlab “Maa tuleb täita lastega” ja saab jälle uhkelt kaasa laulda. Selleks ajaks on hääl juba üsna kähedaks jäänud. “Juba linnukesed” paneb inimesed naerma. Taaskord kõik koos laulmas oodi kevadele. Omal suud naerul. Nii lahe! “Tere peresroika”. Lavale tuleb Tõnu Trubetsky ja laulab “Insener Garini Hüperboloidi”. Rahvas taas üürgab kaasa. Äkki sõidab kaare eest mööda rodu mootorrattureid suured riigilipud tuules lehvimas. Võimas!! Rahavas aaa-tab ja oo-tab.

Kõlab esimene Alo Mattiiseni lauludest – “Ei ole üksi ükski maa”. Enne veel peab president Ilves oma veidi käheda häälega kõne. Järg on paari viimase laulupeo laulu käes. “Homme”, “Ta lendab mesipuu poole”. NIi kaunis! Veel Mattiiseni laule. “Isamaa ilu hoieldes” – supervõimas! Pane tähele!!! hüüab rahvasumm ja lehvitab lippe! Vaatan taevasse kuu poole. Isegi tema on end täna ehtinud. Üle taeva voolab justkui ruuduline pilvevaip.

“Estlane olen ja eestlaseks jään” paneb pisarad taas pidurdamatult jooksma. Eestlane olla on uhke ja hää….. Tõesti on! Vahepeal seab end mu selja taga laulma üks dressides suurt lippu lehvitav noormees. Lavale tuleb Tõnis Mägi ja kõlavad “Koidu” esimesed akordid. “Ei ei ole nii!!!” hüüatab noormees minu selja tagas ning hakkab kõva ja kõlava häälega kaasa laulma. Kõik sõnad on tal peas. Mehe käes olev lipp, mida ta hoolega tuules lennutav on justkui katus mu kohal. Vaatan üle, laulan Nõul, ühisel jõul ning vaatan seda kolmevärvilist katust enda kohal. Turvaline, nii turvaline!! Taaskord jääb pilk pikemaks pidama rahvamerel enda kohal. Lipud lehvivad meeletult ja kõik laulavad. Rodu õhupalle on veninud veelgi pikemaks. Eelmainitud kaks pikka rodu on ühendatud. Ühisel jõul…… Sinised pallid on juba kõrgemal kui laulukaar. Aegajalt maaga pea paralleelselt hõljumas. Rodu on vähemalt laulukaare laiune. Vot mida suudab ühine jõud!

“Koit” lõppeb ja Tõnis Mägi lahkub lavalt. Korrata, korrata, korrata!! Ja laul kordubki. “Jeeee” hüüab noormees mu selja taga ning hakkab taas kõva häälega kaasa laulma. Ta käes olev lipp paitab kergelt ja siidiselt aegajalt mu pead. Laul lõppeb. “Nii, mina rohkem laule ei tea, mina lähen nüüd koju” teatab noormees, kerib oma lipu kokku ja lahkub.

Algab viimane osa. Esimene laul on “Mu isamaa armas”, mis taal toob hedimuspisarad põskedele. “Palve” ja siis tuleb lavale Jarek Kasar ehk Chalice. “Minu inimesed”. Seda laulu olen oodanud terve õhtu ja öö.

Kell on veidi 2 läbi. Lavale astub Gruusia koor ja laulab ühe laulu. “Tere Estonia” kostub lavalt mitu korda. Lenna Kuurmaa laulab paar laulu. Rahavas vajub vaikselt laiali. Lavale tuleb Liisi Koikson ja hüüab “Oodake, kuulake mind ka!”. Väike naerupahvak. Kuulame siis Liisi ka ära ning otsin oma õe, kes terve päeva kooriga laval on seisnud, üles. Väravatest välja suundudes kostab Koit Toome laul.

Laulupidu jätkub meil veel autos VIkerraadio vahendusel. Laulab Hannaliisa Uusmaa, Laura Põldvere. Kell hakkab kolm saama ja meie koju jõudma. Raadio vahendusel kõlab viimane laul – “Puu on puude kõrgune”. Laulu satel väljume autost, sulgeme õuevärava ja lõpuks ka auto.

See mõnus ja meelierutav õhtu ning öö on otsas. Olen väsinud, mu hääl on kähe, kuid ma ei kahtse sekundikski, et seal olin! Mitte iial!

Soovin vaid, et absoluutselt kõik eestlased oleks saanud seda tunned tunda ja selle kogemuse oma pagasisse lisada.

Kallis oled, isamaa!!

Ikka kaardid 17 august 2008

Kõik segamini. Nii ametlikud, kui vahetus. Nii minu kontlole tulnud, kui ka õe omale.

Mälu kasutamise koolitus 14 august 2008

13.-14. august viibisin kaastöölistega Tauri Tallermaa loetud koolitusel Loksal Kuivoja puhkekeskuses.

Hommikul oli start 8:15. Lagedilt väljasõidul saime kokku Vaida ja Jüri raamatukogude töötajatega. Peagi olimegi Loksal. Väga palju varem nagu välja tuli. Asju ei saanud veel tubadesse viia, kuna eelmised ei olnud veel väljaregistreerunud. Hommikusöök oli ka veel serveerimata. Peale 40minutilist ootamist saime majja. Selel hetjel oli ilm veel täitsa talutav.

Majas sees hakkas kõigepealt ninna kerge niiskuse lõhn. Niiskete ilmadega oli puit vist natuke kannatada saanud. Aidanud oleks ehk natuke bullerjani kütmine. Ruum muidu oli hubane ja mõnus. WCs üllatasid vanad veneaegsed kraanid. Silma jäi üks lahtine juhe seinal. Näha olid ka kunagi kasutuses olnud kruviaugus. Ju oli seal näiteks kätekuivati. WC kabiinide osa tule lülitit oli raske leida. Lõpuks avastasin selle koos pesuruumi lülitiga uksest väljas seinal.

Seejärel pakuti kohvi ja teed. Mia suutsin oma keele ära kõrveada. Aga tee oli hea – piparmündi. Mõned ütlesid, et lahja oli, aga mulle meeldis. Maitse asi!

Ja siis algas sissejuhatav osa. Mind üllatas väga, et Tauri suutis kohe meelde jätta meie kõigi  – meid oli 14 – ees- ja perekonnanimed. LIsaks veel minu mobiilinumbri. Asi tundus kohe väga põnev. Lõime lahti oma laual olevad konspektid ja teritasime ära logoga pliiatsid.

Tauri suutis väga mõnusalt ja lõbusalt kõike selgitada. Esimese osa lõpuks tegime 5 testi. Esimese oli 20 pilti mingi esemega. Iga pildi juures oli number. Ülesandeks oli jätta meelde mis number ja pilt koos käivad. Aega 2 minutit. Seejärel kires Tauri telefon kumalise häälega. Mul õnnestus mööda panna 3 numbriga. Polegi tegelikult väga halb, või mis? Teine ülesanne koosnes kümnest võnast mis olid üksteise all kahes tulba. Ülesandeks jätta meelde sõnad ja nende järjekord. Mul läks meelest üks sõna. Kolmandas ülesandes oli tarvis jätta meelde 20 π komakohta. See oli isegi päris lihtne, kuna suutsin leida jadas mingi loogika. See oligi muidugi eesmäärk. Tulemuseks 100%liselt meelde jäänud numbrid.

Neljandas ülesandes oli tarvis jätta meelde 10 pildil oleva isikut ja nende ees- ja perekonnanimed. Vot see oli pähkel. Eesnimedest jäid meelde kõik, perekonnanimedest jäi kolm puudu. NOh, tegelt päris hea. Viimane ülesanne. Vaja meelde jätta 10 kaarti, nende numbrid, mastid ja järjekord. Jälle skoor 100%. Vinge! Kokku sain 90 punkti 100st.

Seejärel tuli lõunasöök. No oli SEE vast eine!! Laud lookas!! Portsjonist oleks jagunud kahele mehele!! Minust jäi osa igal juhul söömata. No kui ei mahu, siis ei mahu! Lisaks oli veel magustoit ka. Kõht oli ikka nii täis et… Katsu siis õppida nii, kui hingatagi pole ruumi!

Veel natuke teooriaid ja praktilise harjutusi. Nalja sai igal juhul rubla eest! Väga vahva oli!! Ja mis kõige lahedam, nii tõesti on võimalik sõnu ja numbreid meelde jätta!! Õppisin ühe väga hea meetodi.

Õhtusöök oli jällegi rikkalik. Kana ja riisi nii palju kui kulub! Oeh!!

Õppepäeva lõpetas väike maastikumängu moodi silkamine vihmas ja märjas rohus. Mis sest et päraast jalad lirtsusid!! Supervahva oli ikka! Tubaseid ülesandeid oli kaks. Esimene neist jäi lahendamata, õiget vastust Tauri ka ei näidanud. Suurele paberili oli joonistatud 8×8 ruudustik. Sinna peale oli vaja panna 8 joogitopsi nii, et ühelgi real, veerul ega diagonaalil ei oli kahte topsi! No võimatu!!!

Kolmas ülesanne sesines seriaalide algusmuusikate äratundmises. Vaja oli tunda 20 pala. Meie võistkond ei teadnud 3. Teisel läks palju halvemini. Njaah, mis ma siis avastasin? Ma vist olen liiga palju telku ees olnud! Pea kõik tundsin ära!

Õhtu lõpetas teater Viinistu katlamajas. Etendus oli “Keiserlik kokk” ja rääkis Tuglase elust. Oli selline….Noh…. Käib-kah-etendus. Sai küll vahepeal naerda, kuid mingit erilist emotsiooni siiski ei tekitanud. MIllegi üle mõtlema ka ei pannud.

Umbes 10 ajal õhtul jõudsime “koju”. Mina sättisin end mõnusalt teki alla, krõbistasin pähklit shokolaadis (jjerum kui kiirelt terve pakk kadus!! :S ), jõin kõrvale jõhvikajooki ja lugesin raamatut Daki.elab.siin”.

Toad olid päris mõnusad. SIlma hakkasid siiski siin-seal pinnapealsed juhtmed ja veetorud. Vannitoas olid siiski uuema aja kraanid. Erinevalt peamaja

Uni oli päris hea, ei ütleks et palju halvem kui kodus. Vahepeal oli natuke jahe. Aga mitte nii jahe, et ennast üles ajada ja kõrvalt tühjast voodist teine tekk ak peale võtta. Toakaaslane natuke norskas vahetevahel.

Äratus oli 7:30. Olin küll juba varem üleval. 8:30 hommikusöök, siis jälle natuke õppimist (teisel päeval õppsime juurde veel 20 pii komakohta, kokku siis 20), paar kohvipausi, taaskord rikkalik lõunasöök. Kell oli 13:45, kui olime valmis kodu poole startima. Ilm oli vastupidiselt eelmisele päevale superilus. Sees oli mõnus tunne!! Väga lahe oli olnud.

Aaa, ja seal oli must vaögete käppade ja vurrudega kass, kellel üks silm oli pruun, teine roheline. Üks igavesti seltskondlik kiisu oli!

Pii komakohtadest veel rääkides. Tauri ise õppis kunagi pähe 4000 komakohta, maailmarekord on aga üle 60 000 koha. Uskumatu!!